Matka kavandades uurisime internetist, mida põnevat Tartus vaadata on. Meile jäi silma, et Tartu Ülikooli Botaanikaaias kasvab Eesti kõige jämedam vahtrapuu. Otsustasime seda vaatama minna ja enne seda uurida, kui jämedad puud Tartu parkides üldse kasvavad. Võtsime kaasa munakarbi aardemängu ja täitsime selle jõekallastelt leiduvaga. Tuletasime meelde, et matkateel oleme sõbralikud ja aitame üksteist. Meiega liitusid “midrihiir” ja “lilla karu”.
Mida siis nägime – puid oli erineva jämedusega, mõõtsime nende jämedust, et rühmas seda veel uurida. Käisime botaanikaaias kõige jämedamat vahtrapuud vaatamas. Emajõel märkasime pardiperesid ja meid üllatas üks linna eksinud kobras, kes kaldavees oma toimetusi tegi. Jõgi oli küllaltki puhas, vaatamata sellele, et linnas liigub palju rahvast. Ja munakarp täitus aaretega.
Pärast matka mõõtsime rühmas puude jämedusi erinevate vahenditega ja saime teada, et jämedaim vaher on botaanikaaias Ja uurisime ühiselt leitud aardeid.