Select Page

Tartu Hansa Kooli 5.c klassiga oli kevadeks paigas lausa kaks ägedat retke loodusesse, et minna õppima niidu taimede elurikkust ja metsakooslusi. Õpilaste korraldusgrupid olid juba plaanid paika pannud ja rongiajad välja vaadanud jne. Kuid kahjuks läks teisiti, koolid suleti ja kohtuda oma klassiga ei olnud võimalik, seetõttu võis neist reisidest vaid unistada. Leppisime olukorraga- esialgu.

Peagi tekkis klassijuhatajal/loodusõpetuse õpetajal mõte aga lähme siis virtuaalselt reisile, et koos luua mälestusi, koos naerda ja vaadelda ja lihtsalt koos olla- mõeldud, tehtud. 

Õpetaja valis välja looduskalendri looduskaamerad, mis võimaldavad loomi ja linde väga lähedalt oma elukeskkonnas jälgida. Looduskaamera vaatlused toimusid klassijuhataja tunni raames. Pikemalt, umbes kuu aega toimus meil virtuaalnereis hüljeste ja merikotkaste juurde. Jälgisime, kuidas hülged toimetavad ja omavahel suhtlevad. Merikotka kaamerast tekkis õpilastel idee, et tahaks lindudest rohkem teada saada. Õpetaja sai koheselt ideest kinni haarata ja siduda teema loodusõpetuse tunniga. Õpilased said ülesande vaadelda lindude rändekaarti, et teada saada ja kirja panna, kas kõik merikotkad ja teised GPS-saatjaga linnud on juba Eestisse pesapaigale jõudnud või veel mitte. 

Selle uurimuse ja lisamaterjali otsimise baasil valmisid lindude teemalised esitlused, mida loodusõpetuse tunnis teistele virtuaalses klassiruumis ettekanti. 

Hüljeste kaamera jälgimisest valmis mitu õpilaste joonistust, sest hülged on ju nii nunnud. Lihtsalt rannal vedelevad hülged olid õpilaste jaoks esialgu väga igavad. Korduvalt küsiti, et kas nad muud ei teegi, kas neil igav ei ole. Kuid peale mitut korda vaatlemist hakkasid õpilased ka sisukaid küsimusi küsima, mida söövad, kuidas süüa saavad, kui palju hülgeid Eestis üldse on jne. Taaskord sai õpetaja teema siduda loodusõpetuse tunniga- õpilased uurisid grupitööde raames Eesti hülgeid ning pärast tutvustasid ka teistele, mida teada said.  Selles tunnis küsiti palju ja mitmed küsimused jäi vastuseta, sest õpilased ei teadnud vastuseid. Kuna paljud küsimused olid seotud, kuidas mina saan kaasa aidata looduse mitmekesisuse säilitamise, siis otsustas õpetaja, et  aprilli loodusõpetuse tundides räägime elurikkuse teemadel just sellest vaatenurgast, et kuidas igaüks meist saab elurikkust hoida ja kaitsta. 

Aga kõige rohkem igatseme kõik koos loodusesse minemisest, et kogeda looduse ilus ja rahu!