Select Page

Meie kevadmatk toimus kevade teisel päeval. Ilm selleks oli lihtsalt imeline. Võtsime teekonna ette õpetaja kodu juurde, mis jääb just  parasjagu lähedale meie lasteaiale. Värvukese lasteaed on vahva maalasteaed, mis asub Võnnus ilusa põlispargi ääres.  Oravakesed on vahvad sõimekad: noorimad on 1,8 aastased, teised tublid kahesed ning üks kolmene mahub ka meie sekka. Enne matkale minekut olime rääkinud kevadest, suurest soojast ja kollasest päikesest, linnulaulust. Läbi mänginud mängu kuidas päikene sulatab lume ja siis hakkab kasvama muru ja lillekesed ning lendama liblikad. Matkal olles märkasime toonekure pesa, mis oli küll veel tühi, kuidmärkasime hoopis, et alumised korrused pesast olid juba toimekad üürilised leidnud. Varblased- meie värvukesed, kes seal usinasti tähtsat tööd tegid. Kui matka sihtkohta jõudsime, märkasid lapsed palju puid ning kuulda oli nii mõnelgi korral, et puud väga on suured. Vaatlesime koos tiiki, mis oli veel täitsa jääs ning õpetaja tõi tiigi pealt vaatlemiseks ja katsumiseks hiiglasliku jäämäe. See sillerdas ja säras päikese käes väga ilusasti ja märkasime, et natuke sulama hakkas isegi. Järgmisel korral läheme tiigi äärde kui see on jääst vaba ning konnad sinna kudema on tulnud. Õpetaja sõnul on neid seal väga palju ja konnakoor pidi ilusaid aiakontsetrte korraldama. Kevadest märkasime veel lumikellukesi ning kohtusime täitsa juhuslikult kolme lepatriinuga. Nagu ikka  ja alati on ühel matkal ka väike linnupete  väga tähtis. Nii me täheküpsiseid ja apelsini nosisime. Ütleb varahvaski, et õues maitseb kõik palju paremini ja kui tublid väikesed jalakesed on juba omajagu samme teinud, siis kõhuke nõuab ju oma. Kui me kaasikus oma ampsuringi moodustasime, siis need kolm lepatriinut meie juurde sattusidki. Olime maapinnale lähedal ja nõnda õnnestus meil triinudega kohtuda, täitsa juhuslikult. Tagasiteel lasteada filosofeerisime huvitavatel teemadel: miks puud on suured, kuna lumi ära läheb, miks tee on katki (tee sees on mõraline pragu), kes kivid valgeks teeb ja kindlasti ole midagi veel :).  Kokku kogusime me 1,57 kilomeetrit ja hulgaliselt pisikesi samme ning hulgaliselt häid emotsioone. Väiksed asjad siin ilmas loevad ning väikestest tegudest ja inimestest saavad kunagi suured.