Matkast inspireeritud luuletused võtavad kenasti kokku meie nähtu, tunnetatu ja kogetu. Matkata on mõnus!
Mida kõike võib Keenis juhtuda? (Sigrit-Ele Štenov, 9. aastane)
Mis siis, kui ma ujun
ja keegi tõmbab mind vee alla?
Mis siis, kui ma kõnnin metsas
ja karu tuleb kallale?
Mis siis? Mis siis?
Ma kogu aeg mõtlen nii.
Mis siis, kui mootorratas sõidab
mulle otsa?
Mis siis, kui ma lähen vangi
asja pärast, mida ma ei teinud?
Mis siis?
Aga praegu elan hetkes nii,
et naudin iga sekundii…
Aga ikkagi!?
Mis siis … ?
Keenilane (Säde Falkenberg, 9. aastane)
Keenilane olen ma,
siin voolamas väike jõgi ka.
Siin palju kortereid ka,
seal lapsi palju ka.
Keeni kooli ümber põõsad,
väiksed siin on rõõmsad.
Siin kõrval kohe mängukas,
see kool on kohe naljakas.
Siin jänesed Coco ja Mustu,
nad on kohe täitsa nunnud,
ja panemegi tuled kustu.
Reis (Keron Tamm, 10. aastane)
Nägime punast autot,
see tihti kasutatud.
Auto oli hea,
seisab nüüd ta seal.
Olime kõik kiired,
ajal polnud piire.
Kõndisime Keeni külas,
uudishimust naeru kõlas.
Hundinui (Sander, 10. aastane)
Hundinui on väike, aga ma sain ta kätte.
Mis ma talle ütlen, kui koer saab ta kätte? 🙂
