Matk Jõgeva Aleviku Lasteaeda
Meie matka ettevalmistused hakkasid juba mitu nädalat enne matkapäeva. Kodumaa sünnipäeva nädalal
rääkisime lastega Eestimaa loodusest ja selle rikkusest. Lapsed tõdesid, et meil on väga vedanud, sest
meie neli aastaaega on väga erinevad ja igal ajal on omad plussid ja miinused. Loomi on põnev vaadelda
igal aastaajal. Talveks on paljud loomad vahetanud karva ja seda näeme ka oma lasteaia hoovis ringi
sibava orava pealt. Talvel on tema karvastik palju heledam. Muid loomi me linnas asuvas lasteaias
kahjuks ei näe. Linnuliike võib õnnestuda näha natuke rohkem kui käime jalutuskäigul näiteks Piiri
pargis.
Samal nädalal puudutasime ka loodushoiu teemat. Rääkisime miks peab igaüks meist hoidma kokku
elektrit ja vett ning milleks on vaja prügi sorteerida. Samuti arutlesime selle üle, et miks on meil vaja
metsa ja mida teha ning kuidas käituda, et meie metsad ja nende liigirikkus säiliks. Abiks oli meile H.
Illipe-Sootak ja E. Sildre raamat „Mina hoolin Eestist”. Kuna samad teemad on läbitud ka eelnevad
aastad, siis oskavad koolieelikud nendel teemadel juba väga hästi arutleda.
Vastlapäeva nädalal külastas meie lasteaeda miniloomaaed ning lapsed said näha ja katsuda erinevaid
loomi, kes taludes võivad elada. Veohobune vedas saani, millega lapsed said sõita. Samal nädalal
rääkisime rahvaloomingust ja miks peaksime hoidma au sees Eesti rahvaloomingut.
8. märtsil läksime matkale Jõgeva Aleviku lasteaeda. Sellel nädalal rääkisime kevadest ja selle tunnustest.
Kordasime kevadlilli, aga matkal käies kahjuks ühtegi kellegi hoovis ei näinud, sest lumehanged olid veel
üsna kõrged. Meie teekond sinna oli umbes 2km pikk. Kuna tee oli üsna jäine ja libe, siis natuke väsitas
minek ära.
Üsna lasteaia lähedal nägime vedelemas plastikpudelit maas, mille võtsime kaasa ja viskasime lähimasse
prügikasti. Lapsed ütlesid, et nemad küll ei viskaks prügi maha ja teadsid, et kui prügikasti läheduses
pole, siis tuleb prügi endaga kaasa võtta.
Jõudes lasteaeda kohale, tervitasid meid sealsed õpetajad ja suurema rühma lapsed. Nende liikumisõpetaja
mängis lastega mõned liikumismängud ja seejärel said lapsed joosta ja mängida sealsete asjadega. Pärast
mängimist grillisime viinereid ning kõik said natuke oma kõhukest täita enne teele minekut.
Märkasime, et selles lasteaias oli puu küljes armas linnupesakastike ja linde toidetakse seal regulaarselt.
Väga meeldis ka nende tore õuesõppeklass, kus oli isegi tahvel üles seatud. Sellises klassis tahaks ka meie
lapsed õppida. Aleviku lasteaia hoov tundus väga looduskeskne ja hubane. Õpetajad kutsusid meid tagasi
külla siis, kui lumi on juba sulanud, sest siis on rohkem näha seda looduse ilu, mis neid ümbritseb.
Ainuke negatiivne asi kogu matka juures oli laste arvates see, et tee oli üsna pikk. Edasi tagasi tuli meie
matka pikkuseks umbes 4km, aga kuna lastel oli ülimalt lõbus päev, siis kellegi tuju pisike väsimus ei
rikkunud. Oma lasteaeda tulles, söödi kõhud uuesti täis ning magus uni oli garanteeritud.
Õpetaja Sirili Lõoke
