30. märtsil, 2021 toimus Midrilindude rühma kevadmatk „Elurikkus Luunjas”
Osales 7 last ja kolm õpetajat
Looduses käime me igal aastaajal. Meenutasime lastega oma talvist matka ning otsustasime, et vaatame kuidas on Luunja ja Emajõe äärne muutunud . Eesmärkideks:
-
märgata looduses kevadet
-
arutleme teema üle” Luunja kui elukeskkond”
-
korjame prügi, mis meie teele jääb
-
mängime tähelepanumängu, mis eelmisel korral lastele väga meeldis
-
korjame loodusest materjali, millest teha lihavõttekompositsioon
-
pargis peame pikniku ja kiigume
Matka planeerimine algas plaani koostamisest – meie teekond ja vaatlemise kohad. Vajalike vahendite nimekiri: luubid, binokkel, lindude määramiseks raamat, telefon äpiga Siuts, prügi kogumiseks prügikotid, näpitsad ja kindad.
Pikniku jaoks küpsetasime kevadise kujuga küpsised.
Luunja roosiaia väravas kuulutasime matka alanuks. Esimene vaatlus – linnulaul tammel. Tegime kindlaks – see oli kuldnokk. Nägime varest ja tihaseid. Ka tihased laulsid.
Alustasime prügi korjamist. Luunja on üsna puhas alevik, aga siiski oli päris palju uue aasta rakettide ümbriseid veel murus.
Lihavõttepühade tulekust andis märku jänes, kes oli jätnud teate, et peitis roosiaeda ühe üllatusmuna. Juhiseid jälgides leisime kuuskedegrupist muna üles, kosutasime end šokolaadiga ning matkasime edasi, ikka prügi kogudes.
Vaatluspunkt sadamas. Arutlesime, kellel on roosiaias hea olla: inimestel tore koht jalutamiseks, lillede imetlemiseks ja kontsertide kuulamiseks.
Linde elab siin palju, sest on suured puud.
Ka hiirtel kena paik elamiseks – nägime hiirte radu murus.
Luunja koertele meeldib ka oma pererahvaga roosiaias jalutamas käia ning osatakse koera järelt väljaheited prügikasti ka ära koristada.
Roosiaias on nähtud ka rebast.
Kui nüüd teisele poole vaatasime, siis nägime vaid suurt ehitusplatsi. Meie tore matkarada on alles, aga luht ja kraavid on kõik ära kaevatud. Mis sinna tuleb? Õue jõusaal, mänguväljak, ujula. Suur parkla autokaravanidele. Sadam paatide hoimiseks.
Miks? Jõevool on liiga kiire, et lapsed saaks ohutult ujuda. Luunja rahvas saab toreda paiga vaba aja veetmiseks.
Kes selle läbi kahju sai: konnade elupaigad kadusid, toonekurg, kes luhalt toitu otsis ei saa seda enam teha, lõoke kaotas elukoha, putukatel pole õiterikkust. Vähem kuuleme loodushääli, rohkem masinaid ja inimesi. Kurb.
Luiged, keda talvel jõel nägime, saavad siiski pesa rahulikumalt teha – pole enam nii palju rahvast jõe ääres.
Jõeäärse parkla puul nägime eelmise aasta linnupesa – see on tore – ei sega paadid ja autod lindude elu.
Ikka kogusime prügi!
Vaatluskoht Luunja pargi serval. Palju linnulaulu, lumikellukesed, mis ka parki jõudnud peenralt.
Tähelepanu mäng. Mööda rada kõndides – mitut lihavõttetegelast märkad. Oli 15. Parimad märkajad leidsid 10. Lastele see mäng meeldis ja rada läbiti korduvalt.
Kogume lihavõtte kaunistuseks mahakukkunud puuoksi, sammalt. Turniti mahalangenud puutüvedel, märgati puuõõnetes linnupesadeks sobivaid õõnsusi. Telefoni äpi abil saime selgeks, et laulavad puukoristaja, metsvint ja tihane. Lisaks varese üksikud kraaksatused.
Leidsime esimese sinilille.
Piknik.
Kiikumine.
Leidsime kiige lähedusest ühe toreda uue pesaõõnsuse. Miks uus – veel nii hele, korrapäraselt uuristatud – tegemist rähniga.
Matkal kogusime 1 kg prügi – nüüd on Luunja parem ja puhtam.
Kokkuvõtteks joonistame pildid matkal nähtust, meisterdame rühma linnupesa kogutud materjalist, vaatame fotosid ja lapsed räägivad, miks on Luunjas hea elada:
-
taimedel (nende eest kantakse hoolt ja kaitstakse)
-
loomadel (on kohti kus elada ja keegi ei kiusa)
-
inimestel (Luunja on puhas, põnevate ja erinevate kohtadega ning inimeste jaoks tehakse vahvaid asju veel juurdegi)
