9. märtsil läksime väikesele matkale kodukandis. Meid oli 11 last, 2-3 aastast ja kolm õpetajat. Nii kui ikka, lisaks ka jalutususs. Ka tema soovib teada, mida uut on kuulda-näha.

Teekond viis meid Luunja roosiaeda. Sealt leiab alati esimesi lumikellukesi, näeb vahtramahla voolamas ning kivimüüri ääres on lumevabad paigad. 

Enne kui roosiaeda jõudsime imetlesime vaadet Emajõele. Jää, valgus, kalamehed. Meenutasime kuidas rebane jõejääl jooksis. Ju ka tema tahtis kala saada. 

Roosiaia müüri ääres õitsesid tõesti lumikellukesed. Astusime ettevaatlikult, et lilledele mitte haiget teha!

Tihased laulsid. Meie oskasime ka tihase laulu laulda – titi-tii. Vahtramahla koguv pudel oli puuoksa küljes, hommikul oli see mahl veel külmunud. Proovida ei saanud, aga otsustasime oma pudeli rühma juurde panna.