Select Page

Aakre lasteaia matk Jülsi ohvrikivi juurde

Kuna selle aasta matkamängu teemaks on elurikkuse kaitse, siis otsustasime lastele rääkida ohvrikividest ja nende tähtsusest Eesti rahvakultuuris. Ohvrikivid on meie rahvale olnud pühad nagu hiiepuudki. Neid on hoitud ja kaitstud.

Matkale eelnenud päeval rääkisime lastele, kuidas eestlased on oma kehal olevaid haigeid kohti hõõrunud soolaga või rahamüntidega ja need siis viinud ohvrikivi peale uskudes, et haigused hakkavad seeläbi taanduma. Ohvrikivile viidud ande ei tohtinud kaasa võtta, sest usuti, et need toovad haiguse koju kaasa. Ka kivil oleva lohu sees oleval veel usuti olevat maagiline mõju haiguste vastu ja seepärast pesti selle veega haigeid kohti. Kui juhtus kuiv aeg olema, siis võeti vesi kodust kaasa, valati kivil olevasse lohku ja pesti sellega.

Nii seadsimegi ühel ilusal lumisel talvepäeval sammud meie lasteaia lähedal metsas asuva Jülsi ohvrikivi juurde. Metsamatka alguses tuletasime meelde, et oleme metsas külalisteks ja räägime seal vaikse häälega. Esimene peatus oli Aakre küla sildi juures, kus tutvusime selle aasta puu kadakaga, mille istutas aastaid tagasi õpetaja Kaia. Õpetajate juhendamisel lõikasid lapsed kääridega kadakapõõsast välja kuivanud oksi ja kujundasid võra, et ta kasvaks kaharamaks.

Metsas said lapsed uudistada oravate ja metskitsede jälgi, jälgida üksikuid sipelgaid oma kodus juba ringi askeldamas, imetleda metsa vaikust ja ilu. Lapsed märkasid ka lumes ukerdavat ämblikku ja proovisid teda sealt paremasse kohta paigutada, et me talle peale ei astuks.

Ohvrikivi peale jätsid lapsed kaasa võetud lindude söögi. Sinna asetasime ka mõned mündid, millega tänasime kivi. Metsast tõime kaasa vaarikavarred, millest esmaspäeval hakkame naistepäeva tähistamiseks teed keetma.

Matkast võttis osa kümme last ja õpetajad Kaia ja Velda. Matka pikkus neli kilomeetrit.