Kõik Elvas asuvad punktid läbisime ühe päevaga, juhtumisi oli ilus suvine ilm (nagu ka teistel matkamängu päevadel). Ma ei tea, miks ronis üks meist keskväljakul laua alla. Elva Keegli juures mängisime “inimkeeglit” kujuteldava palliga (meie näitlemisoskus jätab muidugi soovida). Kuna olime kahekesi ringreisi tegemas, siis suur osa pilte on selfie’d või on kaamera asetatud maha/pingile/postile – tõenäoliselt tegi enamik tiime nii 😊. Kuna telefonil oli taimeri max viivitus ainult 5 sekundit, siis pidi Heigo pildile alati jooksma ja jäi sageli hiljaks. Üks huvitav pilt on Estriverist – sõitsime samal ajal Emajõel hoopis teise parvega ja meenus, et vaja ju pilt teha. Saime õigel hetkel jaole ja taustale jäigi Estriver. Luke pilt jäi aga mingil veidral põhjusel õigel ajal tegemata ja ununeski ära. Peale tuli sügis ja kolisime Nõost ära Tallinnasse ning Tartusse sattus vaid üks meist. Lahendasime “kõik meeskonnaliikmed peavad pildil olema” olukorra nii, et üks meist liitus videokõnega 😊
Matkamängu käigus sattusime nii vanadesse tuttavatesse kohtadesse (Vapramäe, Luke) kui ka täiesti uutesse paikadesse (Tõravere, Võrtsjärve-äärsed kohad). Nostalgiat oli küllaga, kuna näiteks Vitipalu, Vellavere ja Elva metsades oleme mõlemad lapsepõlves ringi seigelnud.
Matkmängu alguses nägime ilmselt natuke rohkem vaeva originaalsete pildikompositsioonide väljamõtlemisega ja eks mõni koht lihtsalt inspireeriski rohkem kui teine. Kokkuvõttes lõbus kogemus ja osaleks teinekordki! 😉
