Saagem tuttavaks: meie oleme Krootuse Põhikooli 1. klass, kümme sõbralikku poissi- tüdrukut.
Mitte kaugel meie Krootuse Põhikoolist asub imeilus Tilleoru matkarada. Selle aasta VVV matkamängul otsustasime just Tilleoru matkarajal tutvuda looduse liigirohkusega kevadel.
Tilleorust algav rada kulgeb 5 km pikkuselt mööda jõelammi, läbib palumetsad ja salukuusikud, jõuab Merioone allikani. Enamus rajast kulgeb mööda eramaad. Siin on Ahja jõgi veel kitsuke. Rada stardib sillalt vasakut kallast pidi allavoolu.
Ahja on selge ja külm – allikane jõgi. Jõe toitjaks on pisikesed nired mis valguvad välja Tilleoru nõlvadest. Vesisevõitu jalgealuse kaitseks kulgeb rada pikalt laudteed pidi. Mööda Matsivallist ja Tilleoru tammest. Org on kaunis, pole ime, et muiste tahtnud mõisnik just siia lossi ehitada. Peagi lubab külgrada käia jõe peal kopratammi uudistamas. Mõne aja kuludes keerab rada orust välja “sisemaale”. Siin pilt muutub – jõeäärsed lammid asenduvad kuusemetsaga. Vaheldusrikas teekond möödub sissevarisenud laega metsavendade punkrist ning jõuab Merioone allikani. See on mõnusa auraga koht, kus aeg justkui aeglustuks. Kiika allikakoopasse ja kustuta janu kristallselge veega. Tilleoru maastikukaitse alal olev Merioone allikas on ülipuhta veega allikas. Vanarahva teadmisel on see ühenduses merega ja pühapaik.Peale puhkepausi tõuse treppe mööda orust välja välule. Siin seisab vana ristimänd – Ristipuu. Kas tõesti möödusid siit vanasti matuserongid ja peatudes tehtud männile ristimärke? Et pedajal risti nähes kadunuke mõistaks, et tagasiteed koju enam pole. Ristid männikoores ja vaevuaimatav jälg teest muudavad jutu tõeks. Ahja jõe ülemjooksul, Tille ja Möksi veski vahelisel lõigul paiknev maastikukaitseala eesmärk on säilitada Ahja jõe, selle sügava ürgoru, lisaorgude, jäänukkõrgendike ja oruveerudel kasvava metsa maastikuline terviklikkus – tõeline looduse käsitöösaal.
13. märtsil, just enne koolide sulgemist sõitsmine Tilleorgu, et tutvuda ilusa matkarajaga, külastada Merioone allikat, Ristipuud ehk Ristimändi ja tunda rõõmu kaunist kevadisest ilmast ning õppida kevade märke.
Matkaraja ääres rõõmustasid silma verevad karikseened. Mitmetel puudel märkasime puude lagundajaid – erinevaid puuseeni. Metsaalune oli täis veel mitmeid puhmaid: raagus mustikaid ja igihaljaid pohlavarsi. Lehtpuude all rõõmustasid silma esimesed sinililled ja erksad lillakasroosad mürgised näsiniined. Metsa all nägime ka erinevaid samblaid. Laste lemmikuks osutus laanik. Puutüvesid ja oksi katsid erinevad samblikud. Õppisime eristama koorik-, leht- ja habesamblikke.
Märjemates kohtades nägime mätastarnasid ehk pokusid. Metsa all napsasime suhu mõned jänesekapsa lehed ja tundsime rõõmsat äratundmist peos katki hõõrutud metspipra lõhnast. Porisel metsarajal olid liikunud metskitsed ning jätnud oma sõrajäljekesi.
Matk koos piltide tegemise, väikeste puhkepauside ja Merioone allikal allikavee maitsmisega kujunes kahe ja poole tunniseks.
Lõpuks pesime ojas oma porised kummikud puhtaks ja aeg oli asuda koduteele. Kõik said rohkelt uusi teadmisi loodusest, punased põsed, hea tuju, väsinud jalad, hundiisu ja kinnituse, et me elame väga ilusas paigas.
Matkamängu kokkuvõte failina, vajuta failil, et see avada. 91665686_513405032672684_5565706088612888576_n.jpg