Emajõe matkarada on Tartus Annelinna poolses kaldas ning jääb Anne kanali ning Emajõe vahele. Matkarajada saab alguse Turu silla alt ning kulgeb Sõpruse silla poole. Matkasime mööda Emajõeäärset jalgrada ja uurisime õppetahvlitel olevat infot Emajõe ja tema luhtadel oleva elurikkuse kohta. Tutvusime plakatitel taimede, kalade ning erinevate putukatega.
Kuna munadepühad on tulekul ja sellega kaasneb komme tuua tuppa vaasi pajutibudega oksi, siis uurisime lastega pajude ja nende urbade erinevusi. Lapsed said teada, et paju on puu ehkki näeb mõnikord välja nagu põõsas. Suureks puuks kasvanud paju kutsutakse remmelgaks. Kuna paju armastab niiskeid kasvukohtasid, siis Emajõe luht on neile toredaks koduks. Leidsime rajalt nii põõsaid, noori remmelgaid kui ka vanu ning väärikaid puid.
Lapsed said teada, et kevadel hakkavad pajupõõsa okstel roosatama pajuurvad ehk pajutibud ehk pajuuted ehk pajukiisud. Nad on nii armsad, et inimesed nimetavad neid väga mitme nimega. Lapsed uurisid luubiga ja avastasid, et pajuurvas on tegelikult palju pisikesi pajuõisi koos. Kui sa pajuurba lähemalt uurid, siis on näha, kui tillukesed need õied on.
Pajupõõsas ja pajupuu ongi ühed esimesed kevadekuulutajad viimaste valgete lumelaikude keskel. Paju annab varju ja toitu loomadele ning abi inimestele. Pajust saavad toitu põdrad ja metskitsed. Pajupõõsas pesitsevad linnud. Lapsed said teada, et inimesed teevad pajust hobustele loogapuid, sest paju paindub hästi. Nii mõnelgi on kodus pajuvitstest punutud korv. Veel tehakse pajust jalutuskeppe, tünnivitsu, vilepille ja pajukoorest pasunaid.
